Kõige kaalukam oli vahest ta töö Eesti poliitgeograafilise asendi kohta, mis on suhteliselt puutumata tollal moodi minevast geopoliitikast. Ta pani aluse ka Eesti linnade uurimisele, rõhutades selleski linna asendi erijooni. Edgar Kant (1902-1978). Arendas suuresti edasi Granö ning Haltenbergeri ideid. Temast sai seni ainus rahvusvahelisse teadusse ulatunud eesti inimgeograaf. Kanti doktoritöö Tartu linnast meenutab oma liigituste ohtrusega ning linnamaastike eristamisega saksa maastiku-uurijate programmi ja Granö tööd, selge rõhuga inimgeograafial aga jätkab Haltenbergeri linnade-uurimise liini. Selgesti on Haltenbergeri uuringute jätkuks Eesti asendi kohta käivad tööd, kus Kant kaitseb ilmselt geopoliitilist ja ideologiseeritud Baltoskandia kontseptsiooni. Ometi on neiski töödes objektiivse teadusliku rnaterjali osakaal märksa suurem kui geopoliitika klassikutel Mackinderil ja Haushoferil. Kanti peamiseks tooks on aga 1934
ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike ümberstruktureerimine, et elanike kasvuga toime tulla (sh töölisrajoonide ümberehitamine) ja (3) uute meediatehnoloogiate (televisioon, vinüülid) üleskerkimine, mis popkultuuri levitasid. Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism
ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike ümberstruktureerimine, et elanike kasvuga toime tulla (sh töölisrajoonide ümberehitamine) ja (3) uute meediatehnoloogiate (televisioon, vinüülid) üleskerkimine, mis popkultuuri levitasid. Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest neomarxism
ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike ümberstruktureerimine, et elanike kasvuga toime tulla (sh töölisrajoonide ümberehitamine) ja (3) uute meediatehnoloogiate (televisioon, vinüülid) üleskerkimine, mis popkultuuri levitasid. Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism
annaabi.ee 
