Rahvastiku ränne Eestis
Järsult suurenes sisseränne
1968, kui Eestisse tuli Kasahstanist ja Nõukogude Kesk-Aasia vabariikidest endiseid
volgasakslaste perekondi, kellest suurem osa rändas 197377 Saksamaale.
Eesti oli NSV Liidu intensiivse rahvastikurände piirkondi, kuhu asuti massiliselt elama ja
kust ka hulgaliselt lahkuti, olles siin elanud lühemat või pikemat aega. Sõjajärgsele rändele
on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati
Eesti linnalistesse asulatesse 194688 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 195688 155 200
inimest, kokku 1 085 100 väljastpoolt Eestit saabunud inimest. Samal ajal kirjutati Eesti
linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist
lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja
maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et