Ajaloo mõisted ja isikud
Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Sealt
said küttepuid ja toitu. Külast eemal olid metsamehed ja söepõletajad. Mägedes olid
mägikarjused. Talupoegade maa kuulus enamasti isandale, siis pidid nad koormisi kandma,
jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidamises ehk mõisas.
Mõis oli sega naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid
sunnismaised talupojad. Alates 12. sajandist muutus agraarühiskond rohkem linnalikuks. Siis
arenes ka kaubandus ja orienteeruti rohkem ühele kindlale alale. Lisaks oli parem loonusrendi
asemel raharent, siis oli vähem vaeva talupoegadelt saadud toodangute turustamisega. Sellega
kaasnes talupoegade suurem liikumine, sest and pidid oma kauba ise maha müüma, sellega
eristusid talupoegade erinevad klassi tasemes, mõned läksid linna elama, sest nad olid
piisavalt jõukad, samas sai ka vabaks osta. Talu sai ka ära osta ja eraldi sõltumata peremehena
edasi majandada