Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Trükiarvud kõiguvad kõvasti. Nagu
nägite, paljud rajoonilehed mujal olid üsna armetukesed. Meie kohalikud lehed olid
märksa kobedamad. Enamik rajoonilehti teistes liiduvabariikides ei suutnud ennast
majandada, Eestis said kõik aga hakkama peale Nõukogude Hiiumaa. See polnud aga
meie sealsete kolleegide süü, Hiiumaa oli lihtsalt nii väike: kasumlikkuse piir oli
11 000-12000 eksemplari, neil polnud selline tiraaz aga võimalik. See iseloomustab
meie ajakirjanduse taset.
Linnalehtede ja rajoonilehtede jaotus käis selle põhjal, kas esimesel kohal oli
rajoonikomitee või linna oma.
Ametkondlikud lehed. Need tekkisid Eestis 40ndatel, esimene oli Tartu ülikooli leht
1948. Muudest hiljem hakkasid tulema ka kolhoosilehed, esimene neist oli Randlane,
kuulsa Kirovi-nim. Kalurikolhoosi leht.
Tähelepanu tahaks juhtida ühele väljaandele ametkondlike lehtede pakis lehele,
mida ametlikult ei eksisteerinud. Jutt käib vangide lehest (vange ei nimetatud