Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
kaupmeeste) ühenduste ning "tsunft" käsitööliste kohta, siis keskajal ei tehtud
nendel mõistetel erilist vahet. Üks ja sama ametialane või usuline ühendus võis
esineda nii gildi kui ka vennaskonna nime all .
Gildi skraa ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna
ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogumi.
Raes kujunes ametijaotus valdkondade kaupa. Enamasti igas valdkonnas kaks
raehärrat.
Üks tähtsamaid ameteid oli linnalaeka arvehärrad. Veel maksuhärrad ja
aktsiisihärrad. TÄhtsaks veel linna foogt (kohtunik)
Veel veskitega tegutsevad veskihärrad, mündihärrad, karja ja heinamaadega
tegeles koplihärra.
Liivimaa linnad Hansa liidu liikmetena:
Hansa tekkimine, hansalinnad Liivimaal.
Liivimaa linnade roll kogu hansakaubanduse süsteemis.
Suurte ja väikeste linnade roll selles.
Liivimaa sise- ja väliskaubandus:
Kaubaartliklid.
Läänest: sool, kangas (flandria kalev), heeringad, metallid (raud), humal,
annaabi.ee 
