Valgustusajastul kuulus Baltikum kõige kindlamalt saksa kultuuripiirkonda. Tihedad sidemed Saksamaaga tagasid pideva kokkupuute sealse vaimueluga. Baltikumi end koht saksa kultuuripildis jäi küllaltki tagasihoidlikuks ja seda mitte ainult geograafilise kauguse tõttu. Liivi- ja Eestimaal polnud 18. sajandi saksa kultuuri kahte oluliselt kujundanud tegurit- õukond ja ülikool. See seadis Baltikumi paratamatult provintsiseisundisse, mida süvendas siinse põlisaadli ja linnaladviku konservatism. Saksamaalt Baltikumi levivatele uuendustele ja nende sissetoojatele ei vaadatud kuigi hea pilguga. 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Vene riigi suurima sadamalinnana oli Riia ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti
muutmiseks (Johann Georg Eisen ja August Wilhelm Hupel) 2.3.3.2. Valgustusajastus kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda 2.3.3.2.1. Provintsiseisusesse seadis Eesti- ja Liivimaa õukonna ja ülikooli puudumine, seda süvendas põlisaadli ja linnaladviku konservatism 2.3.3.2.2. Baltisaksa kultuuri keskpunkt 18. sajandil Riia 2.3.3.2.2.1. Riia oli Vene riigi suurima sadamalinnana väravaks nii merelt kui maalt saabujatele 2.3.3.2.2.2. Baltikumi kõrgeim õppeasutus 18. sajandil Riia toomkool 2.3.4
annaabi.ee 
