Talupoja elu keskajal
Karjused pidid ka
hoolt kandma selle eest, et kari ei läheks viljapõllule.
Talupojamaailamas ei tegeldud kunagi ainult põllutööga. Külmematel talvekuudel tegeldi
ka väiksema käsitööga nagu korvide punumine ning tööriistade parandamine. Naised
ketrasid lõnga ja kudusid oma pere vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka linna
villavabriku tarbeks).
Tegutsemine toiduaineturul näib üldiselt tagasihoidlik. Talupojad müüsid küla- ja
linnalaatadel linnuliha, mune, koduseid lihasaadusi, värsket ja kuivatatud puuvilja, juustu,
piima, metsasaadusi ning väikeseid käsitööesemeid. Esmatähtsate toiduainetega, nagu olid
vili ja vein, varustasid elanikkonda pigem senjöörid, kiriklikud organisatsioonid ja
linnastunud suurmaaomanikud.
4. PEREKOND
Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik
ühiskondlik struktuur.
annaabi.ee 
