Mükeene kultuuri esindajad olid aga indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a. eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga, lahingutes kasutati näiteks hobukaarikuid ja 1500 a. eKr vallutasid Kreeklased Kreeta saare. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartalid olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim Kreeta linn on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside valitsemiskorralduse kohta pole aga midagi kindlalt teada. Arvatavsti valitsesid neis preester-kuningad. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata, kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginund toona erilist rolli. Kreekas aga kerkisid esile kindlustatud lossid
Hilisemas kreeka mütoloogias seostus Kreeta tsivilisatsioon eelkõige legendaarse kuningas Minose valitsemisega. Seetõttu nimetatakse seda tänapäeval sageli Minoiliseks tsivilisatsiooniks. Selle hiilgeaeg langes umbes aastatele 2000 1400 eKr. Kreetalased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eriti linnades esile kerkinud lossid. Linnakvartalid said alguse lossi vahetust naabrusest ja kasvasid mõnel pool temaga otse kokku. Nii moodustasid linn ja loss lahutamatu terviku. Selliseid linna- ja lossikomplekse oli saarel mitu. Tähtsaim ja tuntuim nende seas on Knossos. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja, mida tuntakse lineaarkirja A nime all. See kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal. Kuid pole teada, mis keelt kreetalased kõnelesid ja seetõttu ei ei saada nende
annaabi.ee 
