so tänavail silmakirjalik on pind. Pimelinn, miks kannad sellist nime linn, sest inimesed so's on so hing. Pimelinn, oh pimelinn, ei ole püüdlused, on eesmärgitu ind. Pimelinn, miks mitte ise linn, sest teistsugune on so hinge torkiv pind. Pimelinn, oh pimelinn, uhked majad, keskused ei muuda sind. Pimelinn mis pimelinn, ikka on tunda so aguli suitsuving. Pimelinn, sest inimesed so's on so hing. *** Pärast seda kui hakkab hämarduma, sealtpoolt aeda esile kerkib linnakuma. Ja pärast seda kui helid tsoonis on hakanud hääbuma, sealpool aeda jääb kestma linnasuma. Ikka trollid või mõni auto vurab ja mõned kollid sääl linnapeal on ulal. Mõnel seal pole tuba, mul on, aga mul pole linnaluba. Luuletustes leidub ka mõningaid kõnekujundeid. Epiteete: ,,ma olen aja värdjalik peegelpilt" ,,alkohoolikust askeet, pime kunstnik, skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja"
Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad Kui kosmosest tulev kiirgus mingil põhjusel tugevneb, hakkab kõigepealt helenduma ioniseeritud hapnik umbes saja kilomeetri kõrgusel. See roheka värvusega helendus ümbritseb magnetpooluseid 9-10 tuhande kilomeetrise läbimõõduga ovaalina, mille lähim ,,ots" asub Norra ranniku kohal. Eesti taevas paistab virmaliste ovaal - kui üldse paistab - madala helenduva kaarena põhjataevas. Muudest valgusnähtustest (ehavalgus, linnakuma, kõrgpilved) eristab teda väga ühtlane heledus ja see, et allapoole jääv taevaosa on kaarest endast selgelt tumedam. Eesti asub oma kõrgele laiuskraadile vaatamata virmaliste vaatlemiseks ebasoodsas kohas. Nimelt paikneb magnetiline põhjapoolus vastaspoolkeral, Kanada arktilises saarestikus. Ameerika ongi virmaliste maa, Montrealis on nad sama hästi näha kui Soomes Lapimaal ja nii nagu Eestis paistavad isegi veel Floridas. Parimad virmalised on ovaali all. Seda kahel
annaabi.ee 
