KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
põllumajanduse arengut, mille puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu
suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. Rein Sakk
kirjeldab seda nii: ,, Materiaalne olukord oli normaalne. Poest süüa ei toodud, sest meil oli kaks
lehma, sead, kanad, lambad ja hobune. Maad oli umbes 4-5 hektarit koos heinamaa ja karjamaaga
ning ka korralik aed. " [Lisa 1:1:1]
Iseseisvusajal muutusid elamistingimused paremaks. Linnakortereid sisustati vabrikus
valmistatud peenema mööbliga, seintel asendasid fotosid seinavaibad, kasutusele tulid
diivanipadjad ja linikud. Luule Sakk mäletab, kuidas tema isa käis iga päev lõuna ajal kodus
söömas ning alati oli laual valge lina ja korralik serviis. [Lisa 1:1:1]
1930ndail aastail loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende
meeleoludega sobis hästi nimede eestistamine. Luule Sakk räägib: ,,Meie saksapärane nimi