Ajaloo esimese trimestri kokkuvõte
korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum. Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade
uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini.
Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad
otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis
ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis.
Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt
linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma
kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid,
alamkihid ehk pleebs.
Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja,
kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks:
linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks.