Proffesionaalne kunst hakkas siinmail levima koos ristiusu ja feodaalkorraga 12-13 sajandil. Ristiusu nimel tulnud vallutajate esimeste ülesannete hulka kuulus kindluste rajamine j kivikute püstitamine. Üldjuhul ehitati pühjaeestis paekivist, lõunaeestis põllukivist ja telliskivist. 13sajandi keskpaigani esineb romaani stiili tunnuseid, hiljem seguneb see valitseba gootikaga. Ehitiste üldilme on väga lihtne ja kaunistamata. Kõige suuremad muutused toimusid suurtes linnakirikutes (basiilikates) seevastu väiksed maakirikud on säilitanud oma esialgse kuju (kodakirik). Näiteks jõhvi mihklikirik tallinnas on säilinud euroopa kõige terviklikumalt keskaegne linn ja seetõttu kuulub tallinna vanalinn 1997 asstast unesco maailmapärandi nimekirja. Unesco-ühinenud rahvaste hariduse, teaduse kultuuriorganisaatsioon. Kuulsamad objektid tallinna vanalinnas: · tallinna raekoda · püha vaimu kirik 159m nüüd 123m
Eesti sakraalarhitektuuris saab eristada 4 piirkonda: o Lääne-Eesti ja Saaremaa o Kesk-Eesti o Tallinn ja Põhja-Eesti o Tartu ja Lõuna-Eesti Keskaja jooksul ehitati eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on ümber ehitatud. Enamasti põhjuseks koguduse jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine, osalt ka õnnetused. Uus hoone püüti ehitada vanale kohale, vana hoone osi ära kasutades. Kõige suuremad muutused toimusid linnakirikutes. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasajal tihedasti asustatud ja seega tekkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal eestis. Seal on looduslikult head ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Kui saarlased alistusid vallutajale hakati ehitama Valjala kirikut, kõigepealt tekkis väike kabel, mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis. Kirikut laiendati veel romaani stiilist. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama
annaabi.ee 
