ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool linnamüüri. Linnas oli 3 väike aed. Riia mnt. algus (Suure-ja Väike Jõe Henno tänavani, Pargi, Suur-Sepa kuni Karja tänavani) oli hõreda puithoonestusega (elamud, majapidamishooned ja üksikud töökojad, hoonestus oli ühekorruseline, laokorrusega pööningul ja poodidega soklikorrusel. Eeslinnades ja jõgede kallastel paiknesid linnakalurite hütid. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–lääne suunaline Pikk tänav, (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk Nikolai tänav. 1550. aastal oli linnas 70 kivist ja 30 puitelamut, 13 kõrtsi ja kivist aitasid, elanike arvuks oli 1000…1200 inimest. Linna müüriga piiratud territooriumi suuruseks oli 6500 m².
Uurimisobjekti asukoht Joonis 1.2 Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Pärnus (vt. täpsemalt http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/muinsuskaitse/miljoovaartusega_alade _kaart.pdf). 1.3.2.1 Riia maantee eeslinn On arvatud, et juba keskajal paiknesid piki jõekallast linnakalurite puust hooned, mis oma tüübilt sarnanesid lihtsate taluelamutega. Riia mnt. ja Karja tänava (seda mööda liikus linlaste kari mereäärsetele karjamaadele) vahel asetsesid linlaste aiamaad. 18. sajandil tekkis Pärnu mereäärsele karjamaale uus eeslinn, ametliku nimega Morskoje, mida rahvasuus slobodaa’ks kutsuti. Valitsus soodustas sõjaväelaste perekondade ja errulastud sõjaväelaste siia asumist, et edendada pisutki venekeelsete linnaelanike arvu kasvu
annaabi.ee 
