Eesti ajalugu
1561. – Liivi ordu ja Riia peapiiskop andsid oma alad Sigismund II Augustile.
1559. – Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna valdused oma vennale hertsog
Magnusele.
Ivan IV oli Moskva tsaaririigi valitseja Liivi sõja ajal, kes tungis Vana-Liivimaale. Ta rajas ka Liivimaa
kuningriigi, mille keskus asus Põltsamaal, et hertsog Magnus saaks seda valitseda.
Ivo Schenkenbergi tegevus – tema väesalka „Liivimaa Hannibaliks“, kuna see oli üks kuulsamaid
linnakaitsjaid. Tema retked ulatusid välja Tartuni. Hiljem satuus Schenkenberg Rakvere all venelaste alla
vangi ja hukati.
Sõda lõpetatakse kahe vaherahuga:
Jam Zapolski vaherahu (1582) – sõlmitakse Poola ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistab Poole
ülemvõimu Lõuna-Eestis ja Lätis.
Pljussa vaherahu (1583) – sõlmitakse Rootsi ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistas Rootsi
ülemvõimu Põhja-Eestis.