Eesti ajaloo lühikokkuvõte
Pühitseti Jaanipäeva,
Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu.
· Jumalateenistused ladinakeelsed, orduaja lõpul hakati nõudma eestikeelset
jumalateenistust
· kooliõpetus kloostrites eestikeelseks
.Linnades kodanikuõigused enamasti sakslased, eestlaste ülekaal eelkõige
lihttööliste hulgas, teenijaskonnas ka soomlased ja rootslased. Narvas ja
Tartus silmatorkavalt palju venelasi. 1 aasta ja 6 nädalat elu linnas andis
õiguse linnakaitsele.
Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist.
· Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel
domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa. Missarõivad ja atribuudid olid
väga luksuslikud, nagu kiriku sisustuski.
· pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine, liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika
rikkumine
· maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust
viisid läbipreestri asendajad - vikaarid
annaabi.ee 
