Isikunimetustest eesti fraseoloogias
Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan.
Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats,
narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete
elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan).
Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb
ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene
maamats. (Mäearu 2002: 3031)
Ameti järgi nimetamine
Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega
on olemas karvajaagup 'harjusk', hulljaan 'noorsõdur', joodijüri 'arst või velsker', pillijüri
'pillimees', pindejüri 'lihtsõdur', tindijüri 'kantseleiametnik', torujüri 'torulukksepp',
õlijüri 'autolukksepp', aabitsajüts või koolijüts 'õpilane', karjakusti 'karjapoiss',
annaabi.ee 
