4 Tallinna paadimaks tuleb 500 krooni poole meetri kohta (www.uudised.err.ee) 3 2.2. Paadimaksu kehtetuks muutmine Paadimaks hakkas kehtima 2010. aastal, mil Tallinn planeeris oodatavaks tuluks 10 miljonit krooni. Paadimaksu laekus aga vaid 68 000 krooni, kuna mitmetel põhjustel jäi enamik aluseid maksu alt välja.5 Ka järgmisel aastal jäi maks alatäidetuks. «Paadimaks oli selge näide, et Tallinnal pole linnajuhtimiseks vajalikku pädevust. Tegu oli juriidilise möödapanekuga, millele ei eelnenud korralikku analüüsigi, oskamaks prognoosida reaalselt maksulaekumist,» leidis Randpere.6 Vapperi hinnangul ei ole paadimaksust kasu ei linnale ega paadiomanikule, kuna linnakassat maks praktiliselt ei täida, kuid samas paadiomaniku elu teeb see kibedaks.(...) «Lisaks kõigele muule teeb linn paadimaksuga endale halba reklaami,
kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law) Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Võimuorganite Kongress on vastu võtnud hartasid, millel pole konventsiooni staatust. Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks linnajuhtimiseks, hõlmates elamuehitust, linnaarhitektuuri, transporti, energiat, sporti ja puhkust, saastumist ja tänavajulgeolekut) ; Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4
annaabi.ee 
