Keskaeg
Skraa e. põhikiri määras kindlaks hindu,
linnaõiguseta inimesi ei eksisteerinud. Linnakaitsesid gildid ja tsunftid.
Käsitöö ja kaubandus linnad olid käsitöö- ja kaubanduskeskused. Tsunftid kaitsesid oma linna käsitöölisi konkurentsi
eest. Pööningujänes ei kuulunud tsunfti, aga proovis teha käsitööd. Tsunftide hulka kuulusid sellid ja õpipoisid. Käsitöö
alad olid nt. rätsep, sepp, pottsepp, pagar, lihunik jt.
Linn ja senjöör kogu maa kuulus linnaisandale, linlastel oli õigus kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör kinnitas linnale
linnaõigus. Aasta otsa linnas elanud talopoeg sai vabaks meheks. Lombandias ja Torcanas prooviti vabaneda Püha Rooma
e. Saksa keisrite võimu alt. 1176. a. võitis lombandlaste jalavägi keisri rüütliväed. Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega
liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad
kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a
annaabi.ee 
