Rohtaed - kokkuvõte
kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaidtundeid
mida tüdruk temas tekitas.
,,Kuid neis polnud õieti enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Ja see tundus kõik
nii väga ühe teise laulu moodi, mida ta täpselt küll ei mäletanud. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti
raamat, 1985 lk 33 ).
Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema
suhtes olid suured eelarvamused. ,, Linnahais juures, mis muud! Linnariided ja- puha.. ,, (K.
Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 41 ). Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse
kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised
kombed ja viisakus olid neile võõrad.
Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi
Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt