Pidustuste analüüs näitas, et siinsete pidustuste valik ja kombed sarnanesid suuresti Põhja-Saksamaa, Taani, Rootsi ja Madalmaade peotraditsioonidega. Samas on töö autor jõudnud tänu allikatele huvitavale faktile, et Liivimaal on tegeldud selliste lõbustuste nagu piigitantsu ja mõõgatantsuga, mis olid tuntud hoopis mujal Euroopas. Samuti võib mainida, et turniiripidamise traditsioon oli teistes Läänemere maades nõrgalt esindatud. Millest see tuli? Ilmselt tundis kaupmeestest linnaeliit end aristokraatiale lähedal olevana ja võttis üle aadlike elustiili. See läheb kokku eespool mainitud juhtiva positsiooni peegeldumisega pidustustel: uhkeldavad ja suurejoonelised vabaõhuüritused ning paraadid, mille kaudu sai näidata, kelle käes on linnas võim. Reformatsioon ei jätnud mõjutamata ka peokultuuri. Autor toob välja ka põhjuse, miks Liivimaal ei olnud muutused nii radikaalsed kui mujal reformatsiooni läbi teinud maades. Siin
kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass – teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal – vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul. Patritsiaat – rühm, kelle kätte kuulub linnas võim. See
kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul. Patritsiaat rühm, kelle kätte kuulub linnas võim. See
annaabi.ee 
