Eesti uusima aja ajalugu
Põhjus laste vähene arv ja kõrge suremus. Hoiatati Eesti rahva
väljasuremise eest.
Rahvaarv kasvas aga tänu sellele, et Venemaa-Eestlased rändasid tagasi kodumaale. 1924
muutus rändesaldo tagasi negatiivseks, seega väljaränne ületas sisserände. Põhjus võis olla
parema elu otsing. Mindi nt Austraaliasse või Brasiiliasse 1939 ka Saksamaale, kui pm kõik
baltisakslased lahkusid.
linnastumine; rahvuslik koosseis.
1922 oli maaelanikke 72%, 1840 aga 67%. 18 aastaga kasvas linnaelanime arv 23%.
Eesti rahvuslik koosseis oli homogeenne. Eestlasi 87,7 1922, 88,2 1934. aastal
Vähemusrahvusteks oli venelased, lätlased, rootslased, sakslased, juudid, aga ka muid.
Venelased olid koondunud Petserimaa idaossa, Narva-tagustesse valdadesse ja Peipsi kanti,
samuti ka linnadesse. Rootslastel oli Noarootsi poolsaare vallad ja saared. Lätlased olid
Valgas, Võrus, Petseris. Sakslased ja juudid elasid suuremates linnades.
Majandusareng 1918–40
annaabi.ee 
