Kõrgkeskaeg
Kuid linnad levisid kiiresti ka põhja pool. XIII sajandi lõpuks oli neid
enam-vähem kõigis Euroopa maades. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks
kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes
kolmandiku elanike koguarvust. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii
riigivalitsemist kui ka majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja
tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnastarvestatav
jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Oluliseks muutus nii kohalik
kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus.
Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes
Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja
piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse.
Püha Rooma keisririik