Kuigi viimase 50 aasta jooksul on kohalike metsade hulk vähenenud hinnanguliselt 51-23% kogu maa-alast, siis viimase 20 aasta jooksul on märgata metsade vähenemise pidurdumist. Seda tänu efektiivsele linnaplaneerimisele kohalikes omavalitsustes. Tänu sellele on ruumiline areng soodustanud linnade kasvu ja samas on kaitstud ka enamus looduslikust ökoloogilisest maast. Selle eelduseks on linnaplaneerimise protsess ja maa sobivuse hindamine. Enamik looduslikust ökoloogilisest maast ei sobi linnaehituseks ja piirab valglinnastumist sellel alal. Linnastumine mõjutab seetõttu peamiselt kultiveeritud alasid. Suurte linnade äärealasid hakatakse siiski muutma looduslikest ökonoomilistest linnamaadeks, kuna linnadel pole kuskile laieneda. Seega toimub suurte linnade ümbruses kultiveeritud põlumaade muutmine linnamaadeks ning looduslike alade muutmine kultiveeritud aladeks. Looduslike ökoloogiliste alade all mõeldakse üldiselt metsa ja
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse
annaabi.ee 
