Haridus Eesti kultuuris
Kõll), Hans Kuhn (oma kodukihelkonna, Jüri, pastor), Jürgen Kur, Matthias Kempf
(Kempe), Bartholomäus Gilde ja Balthasar Russow.
1583 asutati Tarusse jesuiitide residents ja selle juurde gümnaasium, mida võib pidada
Eesti esimeseks kõrgemaks õppeasutuseks. Gümnaasiumi kõrval töötas ka eraldi tõlkide
seminar, kus pöörati erilist tähelepanu eesti ja läti keele õppimisele.
Rahvusliku ühtekuuluvuse peale vaatamata erines talupoja ja linnaeestlase
vaimumaailm tugevalt. Hakkas formeeruma kaks erinevat kirjakeelt põhjaeesti
(tallinna) ja lõunaeesti (tartu).
Kui enne õpetati ainult poisse Tallinna linnakoolis ja jesuiitide gümnaasiumis Tartus,
siis 16. sajandi keskpaiku rajati esimesed tütarlaste õppeasutused, mõlemad endiste
naistsisterlaste kloostrite baasil. 17. Sajandil tekkisid triviaalkoolid ja ühe õpetajaga
linnakoolid ka erinevates Eesti linnades nagu Rakveres, Pärnus, Haapsalus, Narvas,
Lihulas.