19.sajandi keskkond, balti erikord.
Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid
rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid
kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud. Rüütelkonna kontrollile allus ka luteri kirik.
Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased.
Ilmselt nende eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti
kubermangudega.
Linnadl säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui
suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu
linnavalitsus.
Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva
allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära
võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku
eripära