Euroopa hiliskeskajal
Linna
kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel
põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti
negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad
harjuma kõige uuega, ka teiste traditsioonidega. Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas
nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu
prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne.
Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna