Linnade teke ja linnakultuur
sajandini.
Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus,
turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste,
kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate
teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede
ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed.
Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes
turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat
rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis
spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele.
Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel
annaabi.ee 
