Keskaegne Tartu
Keskaegne Tartu
Tartu keskaegne linn tekkis alale, kus oli soodsa koha tõttu olnud asustus juba
muisasajast peale. Ala oli palju kordi vallutanud venelased ja eestlased vaheldumisi
kuni Tarbatu linnuse kindlustasid sakslased.
Keskajal linnuse ümber kujunenud linna nimeks sai Tartu või saksapäraselt Dorpat.
Linnast sai juba 1224. aastal Tartu piiskopkonna keskus. Järgnevatel aastakümnetel
toimus Tartus kiire ehitustöö. Senise puitlinnuse asemele rajati piiskopi kivilinnus,
mille järel rajati erinevaid kirikuid. All-linna ja jõe vahele rajati linnamüür koos
tornidega; ümber Toomemäe vallikraav, mis oli ühenduses Emajõega. Suuremad
ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige vene
vägede tõrjumiseks
13. sajandi keskel märgiti Tartut esmakordselt ürikutes linnana, linnaks sai ta
hiljemalt 1262. aastal kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust...