Eesti uusima aja ajalugu
Vallad
olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi
välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu
pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu
valis esinduse.
Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid
linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk
linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad
alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli
v. kultuurikeskused.
Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine,
vähemusrahvused.
Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000
inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd
annaabi.ee 
