Oskar Luts
(1919) ja "Karavaan" (1920). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918-1919),
"Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi.
1920. aastatel oli Oskar Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse
järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid. Vesteline
laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924).
Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal-naturalistlikku
linnaainelist romaani, mis on süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke
psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter"
(1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja
karskusteemalised jutustused "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Udu" (1928)
"Pankrott" (1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust
"Tagahoovis" (1933) "Vaikne nurgake" (1934). Neis kõigis olid kesksel kohal