Üldine teatriajalugu I sügis
Farss seotud väga tihedalt hiliskeskaja inimese maailmatajuga. Puhas
linnazanr. Kõige vanem meieni säilinud farss 13. sajandist: Poiss ja Pime. Farss isa Batheline'st
vana prantsuse keeles (normanni keeles). Mitmevaatuslik, pole eriti farsilik, on maheda ja kultuurse
olemusega, aluseks tüüpiline farsi süsee.
19. Moralitee
Pärast müsteeriumite keelustamist jäid järele kaks elementi, mis hakkasid iseseisvat elu elama: farss
ja moralitee (keskaegse teatri kõige linlikumad zanrid, räägivad marginaalide elust). Marginaal kui
madalaima ühiskonnakihi esindaja. Moralitee saab alguse keskaja allegoorilisest/sümbolistlikust
mõtteviisist. Kõige levinum allegooria keskajal: surm kui vikatit kandev luukere. Veel levinud
allegooriaid: fortuunaratas, surmatants. Voorus vs pahe, hing vs keha (tajuti pidevate
äärmuste/vastuolude võitlust). Korraldati äärmuslike vastuolude demonstratiivseid vaidlusi.
Vaidlused võisid olla väga farsslikud, jantlikud
annaabi.ee 
