"Ei ole midagi huvitavamat kui inimene"(A.H Tammsaare)
ümbritsevatele inimestele ning ka lugejale inimese tegelikud iseloomuomadused. Väga
osavalt on seda motiivi ära kasutanud prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus oma
romaanis ,,Katk". Autor kirjeldab ühte pealtnäha tavalist kaubalinna Vahemere rannikul, mis
laastava haiguse sunnil muutub üpris sarnaseks ligipääsmatu kindlusega. See annab
kirjanikule võimaluse näidata inimeste varjatud külgi, mis tulevad ilmsiks ainult siis, kui surm
on kiiresti lähenev ja vältimatu. Mõnedes linlastes tärkavad just sellises situatsioonis tunded,
mis kogu senise elu jooksul olid jäänud varjatuks, olgu siis tegu äkilise armastuse ja
lähedaste väärtustamise, oma kaaskodanike abistamise või nördimuse, täieliku allaandmise
ja elujanu kustumisega. Omamoodi eriline tegelane on ajakirjanik Rambert, kes meele-
heitlikult üritab linnast põgeneda, kuid kui tal võimalus avaneb, jätab mees siiski minemata,
et pigem abistada haiguse küüsis vaevlevaid inimesi