"linkrus" - 1 õppematerjal

Soome lahe rannikumadalik

Samas on ka piirkondi, kus paekallas on kulutatud ja mattunud paksu pinnakatte kihi alla ning kus rannikumadaliku piirile viitavad vaid kaudsed tunnused. (Linkrus 1998) Rannikumadaliku laius varieerub paarist meetrist paarikümne kilomeetrini. Kõige laiem on see Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaarte juures (19-20 km) ning kõige kitsam (kohati vaid paarimeetrine) on see Harju ja Viru lavamaa põhjapiiril paiknevate pankade juures. (Arold 2005, Linkrus 1998) Joonis 1. Soome Lahe rannikumadalik. 2016. Eesti Entsüklopeedia. 3 1.2. Geoloogilised iseärasused Maastikurajooni geoloogilise ehituse peamiseks kujundajaks on olnud mandrijää ning selle sulamisveed. Erinevad setted ning pinnavormid on kujunenud nii mandrijäätumise käigus, peale mandrijääst vabanemist ala katnud veekogude toimel kui ka veekogude alt vabanemise järel väliste mõjude (vooluveed, tuul jms) tagajärjel