"linkola" - 1 õppematerjal

Eksami kordamisküsimuste vastused

) Esimesena kasutas eestikeelseid nimetusi taimekoosluste rühmade iseloomustamisel A. Hueck 1845. aastal (Lane-Wald, Arro-Wald, Nõmme-Wald). Eesti metsade esimese klassifikatsiooni publitseeris E. Schabak (1922). Oma töös jaotas ta, tuginedes G. Morozovi õpetusele, metsad asendi järgi reljeefielementide suhtes neljaks rühmaks, edasi rühmad peaasjalikult enamuspuuliigi ja alustaimestiku alusel. Kokku eraldas ta 13 "puiestikutüüpi". Soome metsateadlane K. Linkola (1929) on Eesti metsades eraldanud 15 metsatüüpi, kusjuures on käsitlemata jäänud nõmme- ja lodumetsad. Puistud jaotas ta nelja rühma (nõmmemetsad, värsked metsad, poolsalumetsad ja salumetsad). A. Rühl (1932, 1938) koostas esialgu ainult Edela-Eesti metsi kajastava, hiljem kogu Eestit haarava kümnest metsataimkattetüübist koosneva metsatüpoloogilise klassifikatsiooni. Mõlemad eelmainitud uurijad tuginesid A. Cajanderi poolt avaldatud metsatüpoloogilisele süsteemile.