asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Viktor Kingissepa hukkamine Tööliste rongkäigu ajal 1. mail 1922 õnnestus Kaitsepolitseil lõpuks kinni võtta mees, kes teadis, kus varjab end Eesti tagaotsituim kommunist Viktor Kingissepp. Kuid sidemees Linkhorst ei andnud KAPOle kedagi üles. KAPO andis asja üle Sõjaväe välikohtule, kes mõistis mehe mõne tunni pärast surma. Hukkamise eel kuulas Tallinna komandant 2. mai hilisõhtul kommunisti veel viimast korda üle. Linkhorst oli kindel kui kalju ja ei andnud komandandile mingit informatsiooni (sellest tulenes ka tema hüüdnimi "Malm"). Kuid siis käis komandant välja trumbi, lubades Linkhorstile tema surmaotsuse tühistamist, kui ta annab välja Kingissepa varjupaiga
Seega tõi see pääste aktsioon ära kokku 1430 inimest. Pärast eelkirjeldatud aktsiooni alustas ka Eesti Komitee oma päästeaktsiooniga, millega liitus Baltiska Humanistiska Förbundet oma panusega raha muretsemisel. Rootslastest sõprade, nagu Sigurd Curmani, Birgen Nermani jt. abiga õnnestus kasulikke kontakte saada ja materjaalset alust kindlustada. Peamine tegevus Eesti Komitee aktsioonigrupil, kuhu peale esimehe R. Penno kuulusid G. Martinoff, R.Kaasik, H. Ronimois, A. Linkhorst jt., seisnes Soomes olevatele eestlastele kiire ülesõiduvõimaluse muretsemises. Kuidas Rootsi avalikkus vastu võttis põgenike saabumise, selle kohta on ajakirjanduses arvukaid näiteid. Kirjeldadakse merereisi, üldist olukorda, põgenemise põhjusi. Sõjast eemal olnud Rootsi nägi esmakordselt näost näkku sõjatsoonis olnuid. Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine. Humanismist kantud suhtumine merelt tulijate vastu nii
annaabi.ee 
