vähendamiseks ja kloonimise efektiivsuse tõstmiseks on mitmeid võimalusi. 1. Kasutada vektori lineariseerimiseks restriktaase, mis annavad erinevaid üheahelalisi otsi. Taoliselt on võimalik defineerida ka inserdi sisestamise suunda. 2. Vektorit töödeldakse aluselise fosfataasiga, Näit. CIP (calf intestin phosphatase). Selle tulemusel eemaldatakse vektori 5'fosfaat rühmad ja vektor ei religeeru iseendaga kokku. 3. Tömpide otstega DNA lõikude paremaks sisestamiseks kasutatakse ka linkereid või adaptereid. Linkerid ja adapterid on kaheahelalised sünteetilised oligod, mis sisaldavad restriktaaside poolt äratuntavaid DNA järjestusi (restriktsiooni saite) Esimeses ringis ligeeritakse adapterid või linkerid, mida võetakse DNA fragmentide suhtes suures ülehulgas, et ligeerimisel liidetaks iga fragmendiga adapterid või linkerid. Seejärel linkeritega varustatud DNA restrikteeritakse, et eemaldada linkerite ülearused osad. Edasi fragment puhastatakse ja
protsessi on võimalik automatiseerida Kasutatavateks tahketeks kandjateks on: 13 Merrifield polümeer e resin o 1% divinüülbenseeniga ristseotud polüstüreen, <0.5 mm läbimõõduga kuulikesed. Linkeril on seotud kovalentselt ning tal on reaktiivne f-nrühm. Erinevate funktsionaalrühmade sidumiseks kandjale kasutatakse erinevaid linkereid. Wangi polümeer o kasutatakse karboksüülhapete sidumiseks, ning pärast muundumist eraldatakse samutsi karboksaüülhape. Rinki polümeer o karboksüülhapete sidumiseks, pärast muundumisi eraldatkse karboksüülhappe amiid. Dihüdropüraaniga derivatiseeritud polümeer o alkoholide sidumiseks, pärast muundumisi eraldatkse samuti alkohol.
annaabi.ee 
