AJALOOFILOSOOFIA
Olemine tähendab reflektsiooni, teadmine Napoleonist ei tähenda
aga Napoleon olemist. Teadmine endast. . . noh, vanasti ei olnud ju õieti
peegleidki. Kas inimesed üldse teadsid, millised nad on? Tegelikult me tun-
neme ikkagi huvi selle vastu, kas väited on õiged, mitte ainult selle vastu,
mida üht või teist asja väites tunti.
Collingwood väidab, et vaimsest ei saa olla teadust, selles ta aga ilm-
selt eksib. Jüri Allik näiteks väidab, et just see ongi psühholoogia. . . Col-
lingwood väidab veel, et väline psüühika kirjeldus jätab midagi ära ja ei
sobi seetõttu. Ta tunnistab siiski Dilthey edusamme võrreldes Windelbandi-
ga, sest ta näeb probleeme seal, kus Windelband neid veel näha ei osanud.
Dilthey teeb erinevust teadmise ja vahetu kogemuse vahel indiviidist. Collin-
gwood ei ole lahendusega rahul ja pakub oma asemele. Probleemi nägemine
on siiski eeldus selle lahendamiseks.19
Ka Collingwood arvab, et ajalugu elab edasi, seda aga siiski mitte oleviku
annaabi.ee 
