Kõnetegevuse psühholoogia
Kirjakünes peas tähendus
olema konkreetne, kohe arusaadav, lihtsamini mõistetav. Kui nt on mingi tekst, dialoog
jne, siis kui seal pole: mis kus, milleks, mida, siis me saame (peame!) seda täiendavalt
kommenteerida(ma). Meie kui eripedagoogi peaksime mõistma et see vahend - keel ja
selle asutamine kõnes on eri nähtused! Nad on seotud küll!
Kõne kui keelekasutuse viis ja keel kui vahend on psühholoogiliselt, sotsiaalselt, ja
lingvstiliselt eri nähtused.
Kõne liigendamine (segmendid)
Kõne liigendub tasandite kaupa. Järjestus on väiksemaist tasandist:
Silbitasand: (silpide vahel on ka väiksed pausid : tüd-ruk; pe-sa) silbid, silbirühmad
(kõnetakt ehk jalg). Kõnetakt koosneb 1-3 silbist, rühuline või kaasrõhuline silp, välde.
Kõnetakt on selline segment, mille puhul häälikute kestussuhted nt rõhk säilib.