Eesti riigi areng
4. juunil ta annab provisoorse Põhiseaduse, millega algab kolmas
etapp Eesti riikliku iseseisvuse õiguslikus arengus ning lõpeb Manifestiga alustatud
eelperiood.
Maanõukogu üksmeelsel kokkuleppel demokratismi alusel teotsenud poliitiliste parteidega ja
seltskondlikkude organisatsioonidega määratles: „Eestimaa tema ajaloolistes ja
etnograafilistes piirides kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.“
Sellest viimasest lausest lingvistlikult mõtlevad juristid järeldasid, et Manifesti peab mõistma
aktina, millega esmakordselt rajati Eesti riiklik iseseisvus. Ja sellekohaselt mõnel pool
tahetakse 24. veebruari mõista Eesti riigi sünnipäevana, millena teda ka praegu ametlikult
mälestatakse. Selliselt järeldajatel ununeb Manifesti eelosundatud muu sisu, millega nende
väide on vastuolus ja ka kogu riigipoliitiline sündmustik enne Manifesti. Päriselt tähelepanuta
jääb neil aga Maanõukogu 28
annaabi.ee 
