Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Tänapäeval ollakse üldiselt ühel meelel, et teoreetiline lingvistika (eriti semantika) peaks pakkuma
leksikograafiale erinevaid vaateid keelele ja sõna tähendusele ning olema lingvistilise info esitamise aluseks
teatavat tüüpi sõnaraamatus.
ühelt poolt läheb leksikograafia igal pool maailmas vältimatult seda teed, mis on äriliselt edukas, ent selle
kõrval loodetavasti säilib tahe (teadmised) ja võimalus (inimesed, aeg, raha) edendada leksikograafiat ka
lingvistikateooriate suunalt.
Sõnaraamat ja tähendus
Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks
nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja
võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu.
Sõna tähenduse uurimine on hiljuti uuesti elustunud, eriti palju tegeldakse mõiste visandamise ja
kirjeldamisega, polüseemia ja konteksti interpreteerimisega.