KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME
keeles pea sama palju, kui soomeugrilisi sõnatüvesid kokku.
Läänemeresoome sõnavara ei ole ühist algupära, vaid koosneb mitmest kihist. Ei ole usutav,
et need sõnatüved oleksid tekkinud läänemeresoome algkeeles spontaanse sõnaloomingu
tulemusena. Osa neist sõnatüvedest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Nende
sõnatüvede vasted kaugemates sugulaskeeltes on kadunud. Teiseks võimaluseks on, et need
sõnad on ikkagi laenud mõnest indoeuroopa keelest, aga lingvistidel pole õnnestunud neid
laensõnu tuvastada. Kolmandaks võimaluseks on, et pole tegemist uue tüvega, vaid juba
olemasoleva tüve niisuguse kujuga, mille seos esialgse tüvega on kaduma läinud. Nagu
näitavad teadaolevad faktid, võib sõna esialgne kuju olla põhjalikult ja reeglipäratult
muutunud. Neljas võimalus on P. Ariste arvates, et Eesti ala esimesed elanikud ei kõnelenud
soome-ugri keelt ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse praegu
annaabi.ee 
