Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki !
Ma olen jõvvetu, ma olen orb,
ning õitsmine mind võtab tappa.
Viies kiri
Oi, imelik päev! oi, imelik öö!
Päikene istun on taeva jaspisest telgedelle,
otspoolid purpurist koet hakan on tantsitama,
lõime kullased vihid vilavad sugadelle.
Pilved valgetel süstadel kangaid läin laotama:
rohelist lillaga, kollast ja sinist punasega
maale ja merele, metsa ja nurmele saotama.
Päev ajab hommikust õhtusse kuldse hobusega.
Oi, imelik päev! oi, imelik öö!
Hõbedast odasid heitvad, kive lingutavad
taevased sõdurid ilmadest ilmadesse,
võidetud kuulmata murret käsi ringutavad,
verisel pilgul vaatvad võitja silmadesse.
Hääleta veereb hõbene jäistelle sildadelle.
Vanavanker ehitet säravaisse helmetesse.
Ootmata tõugatakse kuupaat taeva randadelle.
Kuldkollane laul
Kuldkollane on park, kuldkollane on süda.
Kaks sammu kuldsen kadumisen.
Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda,
kaks käijat kuldsen kadumisen.
Kaks käijat kuldsen kõnelusen,
kuldkollane on süda nagu sügis.
annaabi.ee 
