Võrreldes ühisebaasiga lülitusega on ühiseemitteriga lülitusel väljund tunnusjooned suurema kalde nurgaga, mis osutab väiksemale väljundtakistusele. Ka ei ole väljund tunnusjooned nii paralleelsed kui ühisebaasiga tunnusjooned ja see osutab väiksemale lineaarsusele. Sisend ja väljund tunnusjoontel on võimalik graafiliselt määrata transistori kui neliklemmi sisend- ja väljundtakistusi. Seejuures tuleb eristada takistusi alalis- ja vahelduvvoolule. Transistoris toimivad voolud on enamasti segavoolud, mis
Baroki all tuntakse kunstistiili, mis levis Euroopas aastail 1580-1750 ja jaotub kolmeks põhiperioodiks: varane barokk ( u. 1580-1620 ), kõrgbarokk ( 1630-17. saj.lõpp ), hilisbarokk ( 18.saj. I pool ). Eestis valitses barokk u. 1630-1775. aa. Hilisbarokist kasvas aastail 1720.-1775. aa. eeskätt sisekujunduse stiilina välja rokokoo, mis kõige jõlisemalt väljendus Prantsusmaal ja Saksamaal. Barokistiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss, vastandina viimase lineaarsusele ja tasakaalustatusele, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokkupõimuvatena, liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Baroki jõulisemat suunda võikski nimetada dünaamilis-maaliliseks ( või ka maalilis-dünaamiliseks ) stiiliks. Barokkarhitektuur ei anna uusi ehitustüüpe, sakraalehituses domineerib kuppelkirik, milles pööratakse erilist rõhku ka atraktiivsele siseruumile, profaanarhitektuuris saab valdavaks lossiarhitektuur