Juugendstiil kujutavas kunstis
lõpuni.
Sai esmalt tuntuks oma allegooriliste piltidega, mida ta maalis mitmetele
teatritele koos venna ja ta sõbraga. Eriti tõi talle edu Viini Kunstiajaloo
Muuseumi laemaal jahedas fotograafilises stiilis.
Klimti esimesed tööd olid sajandi lõpu tüüpilises akadeemilises laadis
seinamaalid.
Järgnev stiil oli prantsuse ja belgia postimpressionismi õrnem variatsioon, mis
on selgelt näha maalis ,,Sonia Knipsi Portree" (1898)
Klimt aga hülgas kiiresti selle stiili palju lineaarsema stiili kasuks, mis oli ilmne
juba Margaret Stonborough-Wittgensteini portrees, kus figuuri elegantne
kontuur on kontrastis suurte värvipindadega.
Klimti küps, isiklik stiil on tabav maalis ,,Juudit" I (1901), kus figuur on asetatud
bütsantsi ikoone meenutava rikkalikult kuldse tagaplaani taustale.
Klimti hilisemas loomingus hüljatakse maalide tasapinnaline kompositsioon ja
eelistatakse spiraalset kompositsiooni. See on ilmne maalis ,,Neitsi" (1913), kus
figuurid on asetatud keerisena