VARS
Külgvõsuks
areneb neist kõige suurem pung, mis on seriaalseist kõige alumisem, kollateraalseist aga
keskmine. Teised jäävad harilikult uinuvaks.
Punga arenemisel oksaks võime eraldada kaht juhtu.
*Pikkvõrse-Punga telg pikeneb jõudsasti , tekib oks mille lehed asetsevad üksteisest eemal.
Ühest sõlmest , st lehe kinnituskohast, teise sõlmeni on lehtedeta osa ,sõlmevahe e varrelüli
,pikem. Eriti pikad sõlmevahed lineaanidel
*Lühivõrse- pungast tekkiv võrse pikeneb üsna vähe, ta jääb lühikeseks ja lehed selle küljes
asetsevad üksteise lähedal. Lühivõrsed tekivad kaenlapungadest paljudel puudel ja põõsastel.
Õunapuul, sõstardel ja karusmarjal on lühivõrsed üisi ja vilju kandvaks osaks. Need
moodustavad suurema osa võrast. Okaspuudel näeme lühivõrseid nt männil. Okkad asetsevad
neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele
annaabi.ee 
