Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Friisid (Germaani hõim), komme
preestrid hukkasid reetmise eest süüdimõistetu. Keskajal olid paljud karistused religioosse
kallakuga. 2) Lindpriius sugukonnast välja heitmine. Kui liige heideti sugukonnast välja,
tähendas see surmanuhtlust, kuna üksi ei olnud võimalik hakkama saada, et ellu jääda.
Lindprii eluase hävitati, tema lapsi nimetati orbudeks ja naist leseks. Talle keelati varjupaik ja
oli lubatud tappa. Teda võidi jälitada, et keegi ei saaks teda aidata. Lindpriiust võidi kasutada
ka lisakaristusena. Pagendus sise- või välispagendus. 3) Veritasu kättemaks perekonna
või sugukonnaliikme vastu toime pandud tea, enamasti tapmise eest. Kättemaksu kohustus
lasus kannatanu lähimal meessoost sugulasel ja tähendas süüdase tapmist. Veritasu oli
religioosne päritolu, Germaani hõimude uskumuse järgi tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja
oma surmaga on ülekohtu lunastanud. Veritasu pidi tabama tapmises süüdiolevat isikut,