Muinasaeg
Maa-alused kalmistus Rohkesti aga ka sellest perioodist laibamatuseid, kalmetest
eraldi asuvaid kalmistuid, enamasti 1-2 talu matusepaigad.
Kääpad
Kirde-Eestis vadjapärased kääpad, sarnased Loode-Venemaa omadega, liivast-kruusast,
ka kividest, kuni 1 m kõrged, sageli jalamil kivirinf. Igas kääpas 1 matus, põletamata.
Kagu-Eestis samuti hilisrauaaegsed kääpad, ümara plaaniga, umbes 1 m kõrged.
Matused erinevad: Lindoras igas kääpas 1 surnu, Sikasalis osaliselt matetud
põletusmatustega enne kääpa rajamist, mõnes kääpas ka laibamatus.
Matuste puhul esinevad kristlikud elemendid (laiamatuse levik, matmine peaga lääne
poole, ristiripatsite esinemine) ei saa seostada ristiusu levikuga, sest kõrvuti esinevad
ka nn paganlikud elemendi, seostatakse pigem kaudse mõjuga.
Hilisrauaaja (ja ühtlasi muinasaja lõpp=
1210- saksa ristisõdijate esimene sõjakäik
annaabi.ee 
