Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
Jätkusid
mobilisatsioonid. Paljud pered jäid meesteta ning kodu ülalpidamine jäi naiste õlule.
Suur osa eestlasi ei võtnud omaks ei üht ega teist okupatsioonivõimu. Rahvuslikult mõtleva
eestlaskonna iseolemise tahet ei suutnud siiski murda ei nõukogude ega ka natslik ideoloogia.
Vaimset vastupanu väljendasid esmajoones noored: õpilased kandsid rahvusvärvidega märke
või linte, viisid vabariigi aastapäeval Vabadussõja tähistele lilli, korraldasid mälestusõhtuid ja
levitasid lindlehti. Protesti elati välja pilkelauldes, luuletustes ja karikatuurides. Rahvas ihkas
tagasi kaotud iseseisvust ning oli selle nimel valmis kinni haarama igast õlekõrrest. Teise
maailmasõja lõpp 8. mail 1945 ei toonud Eestile tagasi kaotatud omariiklust. Eesti Vabariigi
jaoks lõppes Teine maailmasõda alles liigi viiskümmend aastat hiljem.
Ähvardava okupatsiooni eest põgenes 1944. aastal kodumaalt umbes 75 000 inimest. See oli
Eestile oluliseks kaotuseks
annaabi.ee 
