Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga
Karu on populaarne metsloomamuinasjuttudes nimetatud tegelastest, kuid pole Eesti
metsades kõige rohkearvulisemalt levinud imetaja ning tal on vähe kokkupuuteid
inimesega.
Kõige rohkem esines peategelase rollis rebane, 42 korral. Rebase populaarsus
muinasjuttudes võib olla tingitud sellest, et ta on maailma levinuim ja arvukaim kiskja,
kes suudab elada eeslinnades ja põllumaastike läheduses, kus inimesed teda tihti
märkavad. Samuti on ta kurikuulus, sest sattudes lindlatesse või teistesse
olukordadesse, kus saakloomadel puudub põgenemisvõimalus, tapab ta
murdmisinstinkti ajel kõik loomad, keda kätte saab, ning peidab üleliigse saagi ära.
(MacDonald & Barrett, 2002)
Loomadele on omistatud läbi muinasjuttude nii inimese omadusi kui ka
loodusteaduslikes allikates ära toodud omadusi. Meil puuduksid loomamuinasjutud,
kui seal poleks loomad isikustatud ning seetõttu on kõigile tegelastele omistatud