arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. kaskaad vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. klassitsism (< ld.), üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). knot garden (< ingl.), inglisepärane parteraed (renessansiajal), põhines lookleva või põimitud lindimotiivi kasutamisel, sel viisil kujundati ka vappe ja omaniku initsiaale. Parteri põhjana kasutati meelsamini lilli. kolonnaad piilaritele või sammastele toetub talastik. krüptoportikus kaetud galerii e sammaskäik. ksüstos (kr. xystos) võimlemisharjutusteks mõeldud koht vanas Kreekas siseruumides. Sageli veekanaliga. kubism kunstivool, tekkinud Prantsusmaal 1907-1910. Lahutades reaalseid esemeid geomeetrilisteks algvormideks (kuupideks, keradeks jne),
green'i mõtet õigesti). Tõeline inglise dekoratiivaed, parteraed meenutas paljus prantsuse oma. See oli rajatud tasasele maale ja oli tihti kujult neljaks peaparteriks jagatud ruut. Liigendus oli geomeetriline või hiljem prantslaste eeskujul arabeskmustril põhinev, kuid nende kõrval esines inglisepärane variant, mida nimetati knotted beds või siis lihtsalt knots, kuna see põhines lookleva või põimitud lindimotiivi kasutamisel. Nn knot-garden'ites kasvatati esialgu looduslikke dekoratiivtaimi (kurekell, sõrmkübaralill, kannike, nurmenukk, kirikakar jt), lisaks toodi sinna lilli ka mandrilt (pojengid, saialilled, kukekannused, tokkroosid, võõrasemad, nelgid, kuldlakad, madonnaliiliad, damaskuse ja muskusroosid jt). Kujunduses kasutati kaht põhivärvi: valget ja rohelist (vapivärvid). Lisadetailidena kuulusid parteraeda ja knot-aeda veel rohked piirded, sh piirdeaiad.
annaabi.ee 
